reede, 22. juuni 2012

Meanwhile in Canada!

Mitu kuud pole juba siin käinud, ega pilte lisanud ega midagi teinud. Mõtlesin, et miks mitte nüüd Kanadas olles  natuke kirjutada, et endal ka pärast hea lugeda ja meenutada. 

Niisiis, miks ma üldse siin olen, on kindlasti paljude küsimuseks? 
Tulin oma sugulaste pulma - see on peamine - ja eks niisama tripime ka ringi.

Täna on esimene päev siin. Hetkel alles hommik, kuigi tegelikult Eesti aeg on juba pool 6 õhtul. Võitsin siia tulekuga 7 tundi ehk tänane päev on 7 tundi pikem võib nii öelda. 

Kuidas mu reis siis algas? Hästi algas, sest musi viis mu lennujaama ilusti. Esmalt lendasime Varssavisse ja sealt edasi Torontosse. Toronto lennu jaoks oli LOT (poola lennukompanii, millega lendasime) laenanud Ukrainian Airlainsilt mingi lennuki, mis oli täielik pann. Õhkutõusmise ajal kukkus laest mingi paneel ära ja üks kotihoidmise kapi uks lendas ka pooleldi eest ära. Kirsiks tordil oli see, et paljud telekad, mis iga inimese jaoks eesoleva istme seljatoe küljes olid, ei töötanud. FUN! Õnnelik nagu ma olen, siis minu oma töötas, kuigi filmid seal eriti huvitavad polnud ja üleüldse lebotasin ma niisama. Lahendasin ristsõnu, lugesin lehte ja ajakirja, kuulasin muusikat ja tukkusin veits ja ootasin pingsalt kohalejõudmist.  aa, ja lisaks veel - kui tallinn-varssav liinil alustasin kohe veiniga (alkoholi pakuti tasuta), siis Toronto lennu ajal juba tahtsid 4 dollarit saada ühe veiniklaasi eest. Edasi jõin siis vett, mahla ja kohvi. Mõtlesin, et ei priiska enam midagi :D

Nii, kohale jõudes saime kiirelt oma kohvrid ja Leiki ja Paul juba ootasid meid lilledega. Kuna neile siin meeldib meie külaskäigu puhul priisata, siis palgati autojuht Escalade'ga, kes meid Ailie juurde sõidutas. Elame kaks nädalat siin tema juures. Enne käisime veel korraks Eve-Kai juures, rääkisime temaga juttu - tema ongi meie eesti sugulane, kes kunagi ammu Kanadasse elama läks ja tänu kellele meil siin nüüd sugulased on :)

Tädi ja tädimees mõtlesid, et teeks veel natuke veini, kuid mina ja Britt olime nii väsinud, et läksime magama ära. Nüüd on hommik ja ootan ärevusega, mis saama hakkab, kuigi toast väljuda ei tahaks.
Nimelt eile õhtul oli  u +25, aga nii niiske, et selline tunne on nagu vihmametsas kõnniks. Praegu on toas nii hea jahe, et ei oskagi öelda, mis väljas toimub, aga kindlasti suhteliselt tappev kuumus seal meid ootamas on.

Tõusen nüüd hommikusöögiks voodist üles (seda on imelik kirjutada, sest mõtlen ikka sellele, et eestis on kell pool 6 ja harjunud sellega), käin pesus ja lasen Kanadal endale palju üllatusi valmistada.


Loore

Kommentaare ei ole: