teisipäev, 16. juuni 2015

Kuidas ühest jubedast ruumist lihtsalt ja kiirelt hubane magamistuba teha?

Kuna aasta algusel, täpsemalt 4.jaanuar sain kätte päris oma enda maja võtmed, siis nüüd on aeg näidata natuke, mis siiani teha oleme jõudnud ja millised on enne/pärast pildid.

Kuna maja on suur ja teha on palju, sest minu maitse-eelistused lihtsalt mitte kuidagi ei ühtinud eelmiste omanike omaga. Aga kuna tegemist on 2008 ehitatud majaga ning välisfassaad, katus, torustik, juhtmed, põrandakütted ja parketid olid korras, siis arvasime, et ei ole raske meil hakata vaikselt enda järgi siseviimistlust tegema.

Eelnevalt eksisteerisid siin tubades värvid heleroosa, -roheline, -kollane ja valge. Kuna kollases magamistoas ei ole ma ka 3 promillise joobe all (tegelt ma ei teagi, on see üldse vähe või palju) nõus magama, siis kiiremas korras oli vaja teha magamistuba korda.

Siin on siis magamistoast pilt enne meie kolimist. mööbel viidi õnneks enne minema, jumal tänatud, sest ise hakata seda kõike välja viskama ja hävitama oleks mõttetu ajaraisk olnud.
Lisan ka seda, et pildilt ei ole näha, kui rõvedalt triibulised, laigulised ja mustad need seinad olid.


Üritan lüüa kokku ka kõik siiani esinenud kulud, mis seonduvad magamistoaga. Eks igaüks siis saab mõelda, kas see oli odav või kallis. Kuna härra mul ju töötab ehitusvaldkonnas, siis tema jaoks peab kõik 100% korralikult tehtud olema. Nt kui kuskil seina peal on väike lopergune koht ja ta teab, et sinna tuleb kapp ette, siis ta ikkagi pahteldab selle ära. Seetõttu näeme ka rohkem vaeva ja selle tagajärjel kulub rohkem raha. Loodetavasti aga ei pea lähitulevikus hakkama remonti tegema uuesti.

  • Esmalt mõned kahtlaselt lopendavad seinakohad pani mul härra pahtli alla, siis lihvis. Kuna pahtlit jäi meil järele elutoa remondist, siis seda ma kulu alla ei paneks, kuigi reaalselt umbes 15-20 euri väärtuses võis see olla.
  • Järgmisena kruntvärv, mis tõmbas kollase heledaks ja võttis kinni kõik pahteldamisel tekkinud tolmu. Ka seda jäi alumise korruse pealt üle. Kruntvärv on ilgelt kallis kraam, seega u 30-40 euri ulatuses ma arvan, et seda lakke ja seintele läks.
  • Kui see järgmiseks päevaks kuivanud oli, siis tõmbasime Ehituse ABC-st ostetud lilla värvi ühele seinale - seda oli nüüd 2-3 liitrit ja hind oli 20 euri koos segamisega. Seega üldse mitte palju.
  • Decora on see kõige lemmikum ehituspood mul Pärnus. Vähe sellest, et seal on tihti peale soodukad (nt üks nädal tapeetidele, siis vaipadele, aiakaupadele jne), saab allahindlust ka kliendikaardiga ja kui tihedalt poodled, siis mõni kutt teeb lisaallahindlust.  Decora on üldse hea hinnaklassiga ja suhteliselt laia kaubavalikuga - vähemalt minu arust. Tapeedi olime ammu ära valinud, aga ostsin siis kui -31% prossa oli. Ehk kaks rulli sain 15 euroga.

  • Pärast tapeetimist jäime oma pimendavaid lillasid ruloosid ootama. Need tellisin "Koduilu" poest (ettevõtte nimi Vändra Visa OÜ) Pärnust ja maksin kahe eest 90 euri (mõõdud laius 100 cm ja pikkus 180 cm). Ooteaeg oli küll 3 nädalat, aga no nii kiire mul nendega ei olnud. Sunorek tegi hinnapakkumise nt 100 eurot tükk ehk siis kokku 200. Olen aus ja ütlen,et kardina kvaliteedist ei tea ma mõhkugi ja ma leian, et kui mul oleks 200 eurised rulood, siis ma mitte ei magaks, vaid silitaks neid näiteks, või võtaks kaissu hoopis.



Voodi saime 150 euriga (mõõdud 160x200) + 250 madratsi eest, ehk 400 kokku. No enam ma õhkmadratsil ei maga isegi mitte telgis. See aeg oli nii mulle kui mu seljale suhteliselt piinarikas periood, aga see on õnneks nüüd minevik. Kuna parkett on pruunikas, siis otsustasime voodi samattooni võtta, et asja mitte nii kirjuks ajada.


 Mis veel puudu?

  • Öökapid - nagu pildilt näha, siis mu soolalamp ja kaks raamatut lebavad nukralt põrandanurgas aga loodetavasti pärast järgmist palgapäeva saavad needki ostetud
  • Vaip - ma pole küll vaibafänn, aga samas tunnen, et magamistoas ta siiski võiks olla. Loob hubasust ja summutab heli ka (seda on ju ikka vahel vaja :D )
  • Alumiselt pildilt on näha, et toa teine otsasein on tapeetimata ja värvimata - seda seetõttu, et sinna tuleb terve seina ulatuses lükandustega kapp. Sellest saab tõenäoliselt 600-700 eurone väljaminek, seega me üritame teda vist edasi lükata, kuna riided asuval meid kõik eraldi toas ja iseenesest mulle see eraldi garderoobitoa variant meeldib isegi.


                               Sealt kus tapeet lõpeb, tuleb ideejärgi kohe lükanduks kuni teise seinani.


Mis ma siis kokkuvõtteks võin öelda - tegelikult ei ole toaremonti kallis teha. Esiteks ei pea alati valima kõige kallemaid värve ja tapeete. Hoida pigem silma peal ja kui tuleb allahindlus, minna ja osta ära. Mina küll ei teadnud, et tuleb tapeetidele, see oli pigem hea juhus. Remonti tehes laena sõpradelt/tuttavatelt tööriistu - nii hoiad palju raha kokku. Seinavärvi on mõistlik natuke veega lahjendada,  sest nii jätkub kauem ja värv ei ole nii paks.

Mööbli koha pealt arvan, et voodi on see asi, mille eest võiks rohkem raha välja käia, sest magada peab olema mõnus ja mugav, et end välja puhata. Öökapid ja muud kummutid saab nt osta taaskasutusest ning seejärel need endale meelepäraseks muuta - lihvida, lakkida, värvida või restaureeridav - kuidasiganes keegi soovib. Mina hoian ka taaskasutuspoodidel silma peal, et kui mõni sobiv öökapp silma jääb, siis timmin ta enda maitse järgi ära ja saan asja lõpuks kuni 5xodavamalt kindlasti. 

Loodan, et kellelegi olin nüüd kasuks, kes planeerib võib-olla juba pikemat aega remonti teha, aga kardab, et raha ei jagu.  



Järgmise postituseni


Lonni





esmaspäev, 15. juuni 2015

Kiire ja lihtne DIY

Olen juba kõva kaks kuud võtnud aega, et teen korda oma jahu-tatra-ja muu kuivaine sahtli. Plaan oli osta purgid ja purgikaantele siis omakorda sildid teha, et hea oleks sahtlit avades kohe õige purgike võtta.

Kuna härra mul armastab õlle kõrvale tihti neid pildil näha olevaid küüslauguleibu süüa, siis otsustasin, et jätan topsikud alles ja vaatan, kas saan neid kusagil kasutada. Ja siis lõpuks täna, oma puhkuse esimesel tõeliselt vabal päeval otsustasin selle ära teha. Kookisin sahtlipõhjast kõik need kõrvalepandud plastikkarbikesed kokku ja tegin algust.

Esmalt tuli muidugi nuputada, et kuidas ilusad sirged ringid paberile saada. Kõige lihtsam asi osutus kõige suuremas tüliks - käisin nagu Alzheimeri tõbine tubades ringi ja lootsin leida, midagi ringi kujulist, mida ma varem polnd oma elamises näinud, et ükskord ometi juba need ringid paberile saada. No  lõpuks kui mu osad juuksekarvad olid juba halliks hakanud minema, avastasin, et selles toas, kus meil on kõik remondiasjad, on ju värvipotsikud. Sealt täpselt üks sobiski.

Igatahes kuna ma suur kunstiinimene pole ja käsi oli täna nädalavahetuse kolmevõistluse tagajärjel alles suht hell, siis kritseldasin kähku midagi paberile ja liimi ka ja olidki valmis. Kuna karbikesed asuvad sahtlis, siis arvasin, et pole oluline, et need ka külje pealt visuaalselt head välja näeksid - pigem on oluline õige komponent sahtlist välja saada - keegi meist vist ei tahaks eksida sellega, et nt muffinipulbrist pannkooke teeme või kohvi sisse suhkru asemel sool satub. Ja, kes nüüd arvab, et ma olen vist pime ka, et ei suuda suhkrut soolast eristada, siis ütleme nii, et silmadega on kõik korras, aga mõistus veab vahel alt :D


Üks pildike ka teile siis lõpetuseks enne ja pärast versioonist.



Ja kuna Meribel inspireerus ka minu kritseldamisest, siis ta arvas ka, et võiks oma uusi vildikaid kasutada, mitte lasta mul need tühjaks joonistada. 
Siis ta ka kritseldas ja kirjutas mulle väikse kirjakese.
                                  
                                            Lorele kiri :)







kolmapäev, 10. juuni 2015

Sumedad suveõhtud ehk sööme liha, vorsti, sardelli, pihvi, grilljuustu, suitsukala

Kas teil on ka nii, et nii kui esimesed vähegi soojemad ilmad ennast näitavad, siis tuleb jube grillimisisu. No meie juba alustasime mai alguses ja hoog ei ole siiani raugenud.

Esmaspäeval otsustasid mu sõbrannad, et haaravad poest kotitäie, või hoopis kaks, kraami ja tulevad siis mu juurde grillima. No lõpuks grillisime kanapalle, toorvorste, sea- ja kanaliha ning grilljuustu. Muidugi ei puudunud toorsalat, kurgi-tomati-hapukoore salat, puuviljad, pakk krõpse ja väiksed Mokai'd.  





Siinkohal olekski paslik kiita ühte imelist grilljuustu, millest ma juba peaaegu sõltuvuses olen. Ma ei tea miks, aga varasemalt olen ma kas silmist pime olnud või poes pole olnud Linnamäe grilljuustu
 Meeletult hea asi. Meie grillisime teda tavalise resti peal. Kui esmalt kartsin, et hakkab sulama süte peal, siis tegelikult minut ühelt ja teiselt pool on just paras sellele juustule ilma et tilkuma ja liiga sulama hakkaks. Tegemist on mõnusalt soolase ja rammusa juustuga, kuid vahel võib siiski lubada. Kui pruuniks teiseks juuniks ei saanud, siis suveks saledaks ammugi mitte :) Maksimarketis jääb paki hind kuskile 4-5 euro vahele. Soovitan soovitan selle kindlasti ära proovida, te ei kahatse.

Kuna grillimise juurde käib alati ka mõni hea vein, siis seekordne keelekaste oli Mokai - leedripuu maitsega taevalik siider. Tegelikult juba eelmisel suvel sai see hinnatasemelt küll natuke kallim kui Fizzi, Kissi siidrid, aga imehea jahutav suvejook mu lemmikuks. Puudub igasugune keemia ja kõrvalmaitse. Ta on värske, suvine, mahe - samas talvel piisavalt karge. 

   


                                           Minu unistuste ratas ilmselt :D



Teisipäeval käisin soolaleival - no need on alati söömisorgiad. Kõik võtavad midagi kaasa ja lõpuks on sööki ülepea kaela. No Karin ülllatas meid ka - tema firmaroog on alati olnud värsked kartulid, kala ja kodujuustu kaste vms. Seekord otsis ta Pärnu linnast üles kellegi kalamehe Vadimi, kes jõe ääres kusagil putkas tegutseb ja tellimise peale siis võrgud veest välja tõmbab ja suitsukala teeb. Mis kõige mugavam ja khuulim, vana toob need sulle kodu ukse taha spets karbis, mis hoiaks kalad soojana, kuni neid sööma hakatakse. Terve tuba täitus suitsukala lõhnaga - ma üldiselt kala ei fänna, aga suitsulest, forell ja lõhe on ikka üle prahi kraam.

                                                      Noo vaadake neid nunnusid.


Suitsuforelli juures on muidugi hea ka see, et luid on vähe ja roots tuleb ilusti ühe tükina tõmmatest liha küljest ära - nii saab rahulikult kala maitset nautida, mitte ainult luid närida ja neid kurgust kahvliga taga ajada.

Niisiis, kes tahab suvel suitsukala, otsige kesklinna silla lähedalt jõe äärest üle Vadim, visake väike kopikas ja suitsukala koduukse taga on garanteeritud.


Maitseelamusteni!






esmaspäev, 8. juuni 2015

Selle suve uus ja hõrk maitseelamus..

Eile oma tavapärast pühapäevast poetiiru tehes avastasin Maxima riiulilt toote nagu on Alma jogurti-smoothie mango ja passionvilja maitsega. 
Ma pole kunagi olnud suur jogurti ja selle taoliste toodete fänn, aga seekord otsustasin seda siiski proovida - no muidugi sõbranna kiitis ka takka, et hea kraam on.

Kuna hommikuti mikserdan ise tavaliselt külmutatud marjadest, Soya piimast smuuti kokku, siis eilsel kiirel päeval sobis see minu menüüse valatult.

Vahetult enne joomist, peab pudelit ka sheikima, siis läheb smoothie mõnusalt vahuseks ja seguneb ära. Maitselt on see jook suvine (loe: mõnus mahe), ei ole liialt magus ja passionvilja eksootiline maitse annab lisaväärtust sellele juurde. Mis kõige parem, see on täpselt õiges suuruses pudelis, mahub käekotti ja isegi kui korraga ära juua, annab mõnusa täiskõhutunde nii et mahlasele lihatükile mõtlema enam lähitundidel ei pea. 

Alma ise reklaamib toodet kui e-ainete vaba jogurtijooki, mis on ju ka positiivne - kuigi ma unustan ausaltöeldes poes sellele tähelepanu pöörata. Aga noh, nagu ma tavaliselt enne ütlen ja siis mõtlen, nii on ka ostmisega, Emotsiooniostud need kõikse paremad ostud ikka :)


Aga kokkuvõttes soovitan ära proovida, hea vaheldus nendele maasika-vaarika-mustika maitselistele jookidele. Ja miks mitte suvel randa minnes see kotti pista, nii saab päikest nautida täiel rinnal terve päev, ilma et peaks lebotamise asemel kusagile burksiputkasse tõttama.


Nüüd vutt-vutt kõik poodi!

Ilusat maitseelamust.





pühapäev, 7. juuni 2015

Aeg lendab linnutiivul... Tervist tervist kõigile pärast kolme aastat :)

Siin ma nüüd olen!

3-aastat on möödas minu viimasest postitusest Kanadas. Uskumatu, kuidas aeg lendab. Aga mis seal ikka, elu on elamiseks ja nüüd olen taas otsustanud alustada. Seekord juba Pärnust.

Kes mind veel ei tea, siis olen Hannelore, pärit Tallinnast, aga isapoolse suguvõsa tõttu ka pool pärnakas. Pärast ülikooli lõppu Tartus, teadsin kohe, et minu linn on Pärnu ja muud varianti elamiseks ei ole. Kuna aastatega olin enda ümber tekitanud arvestatava sõpruskonna, kes on lihtsalt maailmaägedad, siis ei tahtnud ma mingi hinna eest Tallinnasse tagasi, Tartust rääkimatagi. Elasin algul küll suhteliselt moosekandi elu, kolides siia sinna, kuni selle aasta 4.jaanuarini, kui sain sisse astuda täitsa oma majja.  Oi kurjam, mis tunne see oli - lihtsalt maailma parim päev. Missest, et uue elutoa diivani sain alles aprillis ja voodi maikuus, hea olla oli ikka. Kuna ruumi on siin kõvasti rohkem kui kiludel karbis ja uues hoovis kasvavad rahapuude asemel ainult kolm hädist õunapuud,  siis läheb terve maja siseviimistlusele ja siustamisele ilmselt veel tükk aega. Härra suutsin valida ka sellise, kes igapäevaselt kodus ei viibi, seega seda enam venib kogu remont. Aga oma kodu tunne on suur - muru saab niita, aknaid pesta, rohida ja megapalju koristada, sest 140 ruutmeetrit ei ole ikka naljaasi küll.  Ja mis kõige tähtsam - mitte keegi ei saa keelata mul naelu seina löömast või uut tapeeti panemast.


Lühidal saite nüüd loodetavasti aimu, kus ma oma eluga olen. Eks blogimise käigus saab mind muidugi rohkem tundma.
Kindlasti nüüd keegi mõlgutab mõtteid, et mis mind siis uuesti blogi ajendas kirjutama. Mind ennastki. Tegelikult juba mitu kuud olen tundnud, et ma tahan kirjutada, avaldada oma mõtteid, leitada uusi retsepte, teha mõni lahe DIY projekt, rääkida oma suveseiklustest. Kuna mul ju jutupartnerit tihti õhtuti kodus pole, siis päeva jooksul kogutud emotsioonid peab välja laskma ja seetõttu see blogi uuesti avatud saigi.

Mina igatahes olen hästi meelestatud ja elevil - ununenud on tänaseks kõik blogi disaini kohta - seega andke selle koha pealt andeks. Proovin siis mõtteid vähemalt selgelt ja loogiliselt edastada, et oleks hea ja mõnus lugeda.


Kuna aga pühapäev on käes, siis teadagi, mis see tähendab - muru vajab niitmist, auto pesemist ja põrandad igatsevad tolmuimejat.



Uue postituseni,

Lore