Lennujaam!

Siin ma nüüd olen, istun nagu üksik vanatüdruk. Ei  kedagi, kellega rääkida, ainult lennujaama töötajad, kellelt viisakusest küsida, kuidas läheb.

Täna oli tegus päev. Läksime Ailiega hommikul nende office'sse, kus jätsin hüvasti Eve-Kai ja Russelliga, kes mulle veel igast suveniire kaasa andsid, seejärel läksime downtowni šoppama. Veel šoppama :D Lõin taas 100 eurot sirgeks, aga asju sain ikka kuhjaga. Armastan siinseid poode, need on mõnusad.
Pärast istusime tagaaias ja jõime kokteile, rääkisime juttu ja siis ma läksingi minema.

Kartsin meeletult, et mu kohver on tänu minu tuhande sõbra suveniiride pärast tohutus ülekaalus ja ma pean check-inis ütlema, et kahjuks mul on arvel ainult 8 eurot ja ma ei saa juurde maksta. Siis ma oleks pidanud kõik õlled ja muud asjad ära viskama, millest oleks olnud lihtsalt nii meeletult kahju. Õnneks läks kõik õnneks.
Esimest korda elus ei hakanud ma turvakontrollis esimest korda piiksuma, tavaliselt pean end suht paljaks koorima, sest lihtsalt piiksun. arvasin enne, et ehk on see raudpolt mu jalas, kuid siiski vist mitte.
Igatahes läks kõik ilusti. Sõin viimase raha eest Subway's võikut ja ostsin poest veel snäkki ja juua.

Õues hakkab vaikselt hämaraks minema, lennukid muudkui tõused ja maanduvad. Minu lennuni veel tund aega. Kohalik aeg on hetkel 21.20. Ma üldse ei oota seda lendu, sest see on esmalt 8h ja 30 min ja selleks ajaks olen alles Varssavis. Seal pean ootama 3 tundi oma lendu Helsingisse, JAH HELSINGISSE, parim muudatus mu tagasilennus - lennata üle Eesti ja siis Helsingist tagasi Tallinnasse. Ma loodan, et ma lennukis kahe poolaka keskel ei pea istuma, sest noo muidu :D Aga mis teha. Kokku u 17h piina (jah, ma vihkan lennukiga sõita, mitte, et ma seda kardaks,aga see on nii meeletult igav ja mõttetu tegevus)  ja üksindust ja siis kodu, pere ja mu tähtsad inimesed.




Viimased tervotused Kanadast, Torontost!

Nädalavahetus!

Pole jõudnud paar päeva kirjutada, sest suhteliselt kiire on olnud ja õhtul olen nii väsinud olnud ja kohe voodisse kukkunud, kui koju sain. Kuna Tomsonid lahkusid täna New Yorki, jäin ma üksi siia ja kuna ilm on ilus ja saan päevitada ning naudin ilma koos siidriga, siis kasutan võimalust ja kirjutan samal ajal siia.

Alustan laupäevast.

Hommikul viis Ailie meid Value Village'sse. See on suur second hand pood, kus on meeletult suuur valik ja väga korralike asju hea hinnaga. sain omale kaks H&M kampsuni/kardigani vms laadset asja, lisaks ühe kaelakee ja seda kõike ainult 20 dollari eest.

Pärast šoppamist läksime Eve-Kai juude BBQ peole. Ehtne ameerika aiapidu. Suuurtes kogustest erinevaid lihasid, burgerid, salatid, joogid ja muu selline värk. Meil oli väga mõnus õhtupoolik - sõime, jõime ja rääkisime juttu. 

Ailie tahtis mind viia downtowni'i klubisse ja baaridesse, et näidata mulle Toronto ööelu.l No mis mul selle vastu olla sai. Kutsusime takso ja läksime linna. Meie valikuks osutus club Cube. Väga fäänsi ja kena koht, inimesed olid ilusad ja stiilsed, muidugi kõik naised olid üüratute kontsade ja olematute kleitidega, meie olime jällegi madalate rihmikutega ja mul oli kleit ja retuusid, Ailiel seelik ja pluus. Olime vägagi casual. Sellest olenemata, tahtsid kõik italiaanod ja muud sellised meiega juttu rääkida ja jooke osta ja üldse igast kahtlaseid asju teha. Me siis viisakalt ütlesime, et üks meist on abielus ja teine suhtes, et hoidke eemale. Oli ka normaalseid, kellega sai lihtsalt juttu räägitud ja niisama suheldud. Igatahes palju inimesi, kes suhelda tahtsid. Jõime kokse ja muidugi viinashot'e, tantsisime ja lõbutsesime. Ainuke imelik asi Kanadas on, et klubid pannakse kinni 2-3 paiku öösel juba, seega umbes 3 paiku me lahkusimegi, Ailie käskis ära pröövida putka hotdog'i, mis pidi olema Toronto parim. No midagi erilist see küll polnud, põletasin oma suulae ainult ära, nii et kaks vesivilli sain. Coool! Tänu jahedatele jookidele on nüüd asi parem. Koju saime pärast pool 4 ja pühap hommikul oli täitsa hea olla. Mitte ühtegi peavalu ega iiveldust. :D Välismaa värk vist!

Pühap algas rahulikult, kuni sugulase Raivo naine Don meid peale võttis ja enda juurde koju transportis. Me polnud Raivot siinoleku ajal veel näinud, seega mõtlesime, et veedame ühe pühapäeva tema perega.Raivo on advokaat ja ta naine õpetaja. Ilmselgelt Raivo teenib head raha, sest maja oli väga suur ja kena ja autod suured ja uhked nagu ameerika omad ikka. Me grillisime, rääkisime juttu, jõime siidrit, veini õlu ja kohvi baileys'ega, mis oli eriti hea. Magustoiduks pannkoogid vahtrasiirupi ja maasikate ja vaarikatega. Supermaitsev oli! 

                                          Charlotte, Don ja väike Maks

                                              Raivo ja Charlotte

                                           

Meil oli üüratult tore päev. Õhtul viis Don meid koju ja teepeal käisime läbi Tim Horton'sist, mis on Kanada kohvikukett. Võtsime kõik erinevad kohvid lisandiga ja Sour Cream Donuts 'id, mis maitsesid ka ülimalt hästi.

Koju jõudsime, istusime natuke tagaaias ja rääkisime juttu, siis Ailie otsustas, et tahab oma kappi tühjendada ja siis hakkas järjest meile asju ette laduma. Aga kuna mul pagas on niigi juba väga raske ja ma ei tahaks iga lisakilo eest maksta 50 dollarit, seega ma lükkasin viisakalt kõik asjad tagasi :D Olen niigi siit endale piisavalt asju ostma. Aa, ja kuna eile oli Canada Day ehk siis nende mõistes iseseisvuspäev või mingi taoline pidupäev, siis käisime ka korra pargis ilutulestikku vaatamas. Täna on selle puhul kõigil kanadalastel vaba päev, poed on kinni ja midagi praktiliselt ei tööta, võib-olla ainult bensiinijaamad ja sellised esmatarbekaplused. 

Kuna Tomsonid lahkusid täna ja ma olen siis üksik, siis võtan vabalt - täna poodi ei saa minna, seega mul on terve päev aega enda ja oma tegemiste jaoks. Hetkel istun tagaaias siidriga ja võtan päikest. Võtan viimast nendest soojadest ilmadest. Homme lubas Ailie mulle nende perefrima office't näidata ja kui aega lähme tagasi Kensington Marketisse, et osta veel mõned suveniirid ja siis kella 7 paiku õhtul pean hakkama lennujaama minema. See mõte ajab mu juba närvi, sest lennuk läheb siinse aja järgi 22.20, kohale Varssavisse jõuan 13.00 kohaliku aja järgi ehk siinse aja järgi, milles ma praegu elan, kell 5.00 hommikul. Seejärel varssavis paar tundi ooteaega ja siis Varssav-Helsingi lend ning seejärl pool tundi Helsingis ja siis Helsingi-Tallinn. Saabun kodumaale kolmapäeva õhtul 20.45. Loodan, et ajavahega harjumisega läheb lihtsalt, kuigi räägitakse et Itta lennates on väga raske sellega harjuda, sest unetundidest kaotad 7 tundi ja see võib päris raskeks kujuneda. Ma pean aga neljapäeval juba triksis-traksis olema, õhtul Pärnusse minema ja TERVE nädalavahetuse tööl olema. See saab olema paras pähkel mu jaoks. 

Igatsen juba kõiki väga ja ootan niiiiväga kojutulekut.