Meie viimane reede Kanadas!

Tere, kõik te eestlased, kes te praegu magate ja loete seda alles siis, kui mina magan ja teil juba uus päev!

Meie viimane reede siin vahtraleheriigis oli cool. Ilmataat otsustas tore olla ja meile palju päikest ja kuumust saata. Täna kella 14.00 paiku näitas kraadiklaas 33 soojakraadi. Hommikul päevitasin tagahoovis ja lõunast läksime linna, et käia veelkord Chinatown' is ja minna Kensington Market'isse, sest see pidi olema üks suur hipide ja muude selliste toredate tegelaste elupaik - tudengite ka näiteks.

Niisiis trippisime bussi ja kahe metrooga linna, üsna Chinatown' i lähedale ning alustasime on trippi. Suundusime kohe hipide linnaosa poole. Pidime küll härra politseilt natuke teed küsima, kuid kohale me jõudsime. WOW! See koht oli lahe - graffitid, rastafaarid, turg, vintage poed, kaltsukad. Käisime silmad pärani lahti, sest see kõik oli nii huvitav. Nägime rulatajat, kes oli oma rula taha pannud muusikakeskuse ja siis rulatas linnapeal nii ringi. Nägime rastafaarisid, kes meile mingeid lõhnasid peale määrisid. Nägime hipit,  kes kaelas oma pilte kandis ja neid müüa üritas. Nägime täis joonistatud autot. Nägime täiesti teistsugust maailma.

Kuna pildid räägivad rohkem kui sõnad, siis palun!

                                               Tudengite campus kahel ülemisel pildil! Pole paha!

      Ise arvasime, et see on klooster, aga enne postitamist sain õnneks teada, et hoopis üks Toronto Ülikooli majadest :D

                                           Umbes minu unistuste auto

                                         Hipide ja muude loomade linnaosa ülemistel piltidel!

Käisime mitmetes poodides ja vintage'ites, kuhu ma oleks tahtnud jäädagi. Vintage'id olid ulmelised. Selliseid poode Eestis pole. Ma leidsin sealt esimese tiiruga kolm asja, aga kuna hind oli ka üpris kõrge, siis jätsin need sinnapaika (ainsad asjad vist, mida ma ei ostnud). Sanne, ühe jaki leidsin, mis oli sarnane nagu sinu see vanaisa jope, mille enda järgi ümber õmblesid ( noh, see mis ma arvasin, et on Diesli oma). No vägevaid asju oli. Kahju, et ma pilte ei teinud, sest see oli midagi meeletut. Isegi müüja oli nagu Dita von Teese või midagi säärast. Jällegi sain omale kleidi ja seeliku. Perekond Tomson shoppas ka täie raha eest  - kes sai rattapluusi, kes sporditopi, kes tennised ja seeliku. Kõigil oli kordaminek!

Chinatown'is otsisime üles selle poe, kust mul eelmine kord jäid jalanõud ostmata, aga kuna täna oli see Bad   Shoe Day, siis need ei sobinud enam mulle ja ma jätsin nad ostmata. See-eest poodlesin suveniiri poes ja ostsin ühtteist perele ja sõpradele - kanadapärast ja traditsioonilist. Sain rahast jälle lahti natukeseks ajaks :D
Kuna ma ostsin omale kolm roosat asja, siis Tomsonid arvavad, et mul on roosahullus ja kõik mis on roosa, selle pean ostma. Poes oli lehvik, nad olid kindlad, et see sobib mulle ja Veiko tegi kohe pilti ka. Eks te ise vaadake ja arvake, mis tahate :)

Tomsonide soovil läksime ühte Hiina/Jaapani  või mis-iganes-see-oligi söögikohta sööma, sest neil oli kindel soov saada makaronisuppi. No ma siis mõtlesin, et jätan vahele ja haaran Subway'st omale hiljem midagi, kuid menüü osutus niivõrd huvitavaks, et otsustasin siiski kana karri kastmes proovida. Ja ma ei kahetsenud. See oli väga hea. Lisaks oli meil ettekandja, kes tegi meist pilti ja pani selle söögikoha facebooki lehele üles. Ma siis download 'isin selle ja panen teile ka vaatamiseks, kui kenad me oleme :)

Ja siis ta arvas, et oleks lahe, kui ta hakkaks meile mustkunstitrikke tegema. Küll ta kaotas paberi ära ja siis tuli kummiga ja tegi selle pooleks ja siis terveks tagasi ja mida kõike veel. Lahe vana oli!

Tagasi koju jõudsime poole 9 paiku õhtul. Olime suhteliselt kurnatud, sest üle 7 tunni jalgade peal olnud ja mööda hiinalinna trampinud 30kraadise kuumusega ei ole just väga kerge. Ja ma pidin Ailiega veel klubisse minema. Ütlesin viisakalt ära ja me lükkasime oma peo homseks, sest siis nagunii läheme Eve-Kai juurde BBQ peole ning seal tundub mõõdukas algus soojendada ja seejärel siis downtowni Toronto kuumimaid klubisid minna avastama, eks näis :D Ostsin H&M omale ju neoonroosa koti ja kõrvarõngad ka ja tänase kleidi juurde peaksid need hästi sobima, seega whynot?! :D


Ciao, bella!

Canada's wonderland!

Eile käisime Britiga Wonderlandis ehk eesti keeles väga suures lõbustuspargis. Kell 10 läksime väravatest sisse ja kella 6 paiku lahkusime ja väga mitmed atraktsioonid jäid meie poolt puutumata, sest kas ei jõudnud või lihtsalt ei julgenud nende peale minnna. Arvestades, et ma olen pidanud oma elus 10 aastat käima Roc al mare tivolis, siis on see suht loogiline, et ma ei julge siinsetele ameerika mägedele minna.

Tegelikult olime tublid, sest käisime kõik ameerika mäed peale kahe läbi, sealhulgas mõned surmasõlmedega ja muude huvitavate sõlmedega. Õhtul magama jäädes oli mu pea väga imelik, käis ringi ja natuke valutas. Täna hommikul annab ikka tunda, et eile sai terve päev karussellide peal oldud.

Kuna sõnadega on võimatu kogu seda värki siin kirjeldada, siis ma võtsin google'st teile erinevaid pilte mõndadest asjadest, kus me käisime jne. (Pärnu naised, tõenäoliselt on sealne tivoli tuur minu jaoks niivõrd titevärk, et te võite nüüd enne mu tagasitulekut seal ära käia :D )

    See mulle meeldis väga. mõnus õõtsumine edasi tagasi, lisaks see ring , kus istuti, käis ka omakorda ringi.

                                         Väga huvitav oli olla ameerika mäel kõhuli ja nägu ees seal sõita. Kaks korda keerati sind ka selili kiirelt, see oli päris õudne, aga omamoodi kogemus.

             See oli kahe surmasõlmega ameerika raudtee, kus lisaks veel kaks korda käisid jalad taevapoole ära ehk siis põhimõtteliselt 4 surmasõlme. Ma olin varem Austraalias surmasõlmedega raudteel käinud, aga mitte sellisel kus jalad ripuvad, seega ma kartsin meeletult, aga see oli meil Britiga üks lemmikutest lõpuks.

 Meie teine lemmik oli see, samuti jalad ripuvad ja kinnitatud oled ainult ülevalt. Värk käis läbi kalju ja siis täiega mäest alla ja keerutas ja pööritas.

        Kõige uurem raudtee Wonderlandis. kõige kõrgem alatulek on umbes 90 kraadi otse alla. Mina tahtsin sinna algul minna, kuid Britt arvas, et ta ei julge ja kuna kohe pärast Wonderlandi avamist tekkis sinna tunniajane järjekord, siis üksi ma ei viitsinud seal seista ja seega jäi sellel sõitmata. Järgmine kord :D

Kolmanda asjana mõtlesime, et läheme kohe sellele paadile, mis lõpuks sõidab vette. Aga siin ei ole nii nagu Soomes, et saad natuke märjaks vms, vaid see paat sõitid 59 km/h sinna alla ja KÕIK, kes olid paadis, olid läbimärjad. Mu kehal ei olnud ühtegi kuiva kohta :D

Pärast seda, kui olime oma riided kuivaks saanud, siis mõtlesime, et läheme vahelduseks mõnele rahulikule  atraktsioonile, et keha ja vaimu puhata. Otsustasime kärestikule minna selle paadiga. Suhteliselt rahulik kulgemine, mõned kiiremad kohal küll on, aga otseloomulikult olid erinevatest kohtades veepritsimise aparaadid jne ja muidugi saime meie Britiga taaskord läbimärjaks ja neli kanadalast, kes meie paadis olid, jäid täiesti kuivaks. Seega olime taaskord märjad :D


Lisaks oli seal Wonderlandis veepark veetorude, liumägede ja kõiksugu atraktsioonidega, kuid sinna me ei jõudnudki minna, olime lõpuks lihtsalt nii väsinud ja alguses arvasime, et käime ikka jõhkratel ameerikamägedel ära, kes siis kohe veeparki ikka läheb. Õigesti tegime, sest saime nii suure elamuse ja adrenaliinilaksu sellest päevast, et nüüd ma arvan, et olen langevarjuhüppeks palju treeninud ja võib sellele valmistuma hakata.

Tervitused +30 kraadisest Torontost :)

Downtown of Toronto!

Hommikul pärast hommikusööki viis John meid downtowni, et me saaksime seal ringi käia ja shopata.
Tänasest päevast ei olegi muud rääkida, kui et nägime CN Towerit lähedalt.

                               Lisaks nägime Hockey hall of fame'i!( Veiko nägi ka Stanley karikat sees)

terve päev ühesõnaga käisime linnapeal shoppamas. mina sain muidugi kotitäis asju - kaks kotti, kõrvarõngad, käevõru, pluusi, prillid, trubaduurid, ehetehoidja ja mõned kingid. Külastasime China towni, kust mul ühed jalanõud ostmata jäid ja kuhu me kindlasti tagasi läheme, sest lisaks sellele jäi meil veel käimata Kensington Marketis, kus pidi lahedaid vintage asju olema ja kuna meil ka aega on veel enne ära tulekut, siis tõenäoliselt läheme sinna ikka tagasi.

Ja muud nagu ei jõudnudki täna teha. Jalad suht valutavad, sest koju tagasi jõudsime alles peale kaheksat õhtul. Käisin veel apteegis, sest köha on päris kõva. Nüüd kaks kiiret viinakokteili lõõgastuseks ja siis magama. Homme vara tõus, sest läheme Britiga Wonderlandi - vaadake youtube'st videosid nende kohta - suht hirmsad ja ma ei kujuta ette kuidas ma nendele atraktsioonidele julgen minna, aga sellise piletiraha eest ikka peab viimast võtma ja julguse kokku võtma ning kõik võimalikud kohad läbi käima.

Üks lollakas reidipilt ka teile (tõestuseks, et ma olen ikka sama lollakas ja kreisi nagu enne) :D

Homseni!

Niagara on the lake!

Tänane päev algas vara. Kell 9 pidi minema alla korrusele hommikusöögile.
Algul mõtlesin, et ei viitsi minna, parem magan, aga siis tädi ikkagi äratas meid üles ja mõtlesin, et oleks siiski viisakas oma nägu näidata.
Kuna meie hotell/BB või kuidas seda nimetada oli väike - ainult 4 tuba ja 2 sviiti, siis ka hommikusööjaid polnud palju. istusime kõik ühe suure pika laua taga ja pererahvas ise serveeris meile toitu. Sellist hommikusööki pole ma kunagi söönud, kunagi unes näinud ega kunagi sellisest ka unistada osanud.
Esimeseks oli meil taldrikul lahti lõigatud mango mustikatega. Seejärel belgia vahvlid maasikate, banaani, pähklite, vahtrasiirupi ja vahukoorega. MIS HOMMIKUSÖÖK!!!!!!!! See ei olnud hommikusöök, pigem nagu mingi mul-ei-ole-sõnu-söömaaeg. Maitses nii hästi.

Pärast hommikusööki lugesin tagaaias basseini ääres pool tundi raamatut ja päevitasin ning siis läksime Niagara Fallsi vaatama. Jalutasime piki jõge ja tegime palju pilte.

Kuna mu arvuti jamab liiga palju ja piltide üles laadimine siia võtab pool ööd ja ma tahaks enne homset downtowni tuuri ka väheke magada, siis vaadake pilte Facebookist, lisasin neid natuke sinna.

http://www.facebook.com/#!/media/set/?set=a.10150373135884556.370929.813349555&type=3


Igatahes jõgi oli võimas, kosed olid veel võimsamad. Selline ongi loodus - üli võimas. Ostsime piletid ka selle tuuri jaoks, et minna kose taha, et näha teist poolt, kuigi tegelikult kose tagant midagi peale veeseina näha ei olnudki. tunnelist läks aga üks ava täpselt kose kõrvale, kus oli vaateplatvorm ja sai pildistada. Pildistada oli muidugi raske, sest kosk pritsis nii palju vett, et me oleks läbimärjad olnud, kui kollaseid vihmakeepe poleks kandnud. ;D

Käisime pärast kosetuuri linnapeal - erinevad suveniiri poed, Hard Rock Club pood, kust tädi omale HRC särkide kollektsioonile ühe juurde ostis, käisime pitsat söömas ja muidugi ei saa mainimata jätta, et ma käisin elus esimest korda Starbucksis. Ega see midagi erilist pole, aga põhimõtte pärast tahtsin selle ära proovida. Ostsin mingi Frappucino with baked cookies vms, mis pm oli jääkohv küpsise ja väheke karamelli maitsega ja mille peal oli vahukoor. jeee.

Koju ehk Torontosse tagasi tulles lebotasime kodus, tellisime pitsa, JÄLLE- õigemini Ailie tellis. rääkisime juttu, vaatasime Ailie ja Johni pulmavideot ja jõime väheke õlut/siidrit/veini - kes mida!

Avastasin ka seda, et sain parmupäevituse. Näole ja kätele sain palju päikest, jalgadele nagu tavaliselt ei hakanud midagi peale ja siis rinna peale hakkas päike nähtavasti ainult ühele poole, sest pluusi rant on ainult ühel pool :D no palju õnnne, tulen tagasi siis lähen tööle ja olen parmupäevitusega. Milline õnn!

Ja tänu konditsioneeridele olen saanud ka köha ja nohust pole ka lahti saanud. Loodan, et paranen siiski kiirelt.
Homme läheme downtowni shoppama ja kesklinnaga tutvuma.

Headööd!

25.06 - Toronto on the lake & Niagara Falls

Varane tõus hommikul, kiire söök ja asjade pakkimine. Alustasime reisi Niagarasse - meiega kaasas on Ailie, John ja inglise noorpaar Rodney ja Caroline (õigekirjas kahtlen). 

Oleme sellises kohas nagu Niagara on the lake. See on suhteliselt Niagara Fallsi lähedal olev külake(??). Ööbime rohkem kui fäänsis Bed&Breakfast kohas, mis on mõnusalt antiikse, vanaaegse sisustusega. ausalt öeldes näeb sellised BB-d väga harva. Meie Britiga jagame siis sellist tuba, mis on alljärgnevatel piltidel.

                                                      Meie väga suur ja pehme voodi!

                                                  Tuba voodi poolt vaadatuna.

Poole kolmest võttis meid peale must mersubuss, millel sees tähistaevas ja puha - just in case, et poleks nii igav sõita (mitte, et ma tulin siia bussi lage vahtima).  Suundusime esimesse Vineyard'i, kus pidime maitsma erinevaid veine, kuid poole seltskonna initsiatiivil sõime ka lõunat. Kuna menüü polnud pikk ja esimesed road koosnesid kiludest, trühvlitest(seened), kartulisupist vms, siis otsustasime enamjaolt viimase kasuks - burger peekoni ja suitsupihviga + toorsalat. Burger maksis 19 DOLLARIT ehk umbes 12 eurot. No ausalt mul käis eurode maitse suuust läbi - peekoni asemel oli raudselt kümneeurone.See selleks. Edasi läksime...    ...tagasi. Rodney pea valutas ja suundusime tagasi hotelli, et puhata ja õhtusöögiks valmistuda - jah, me alles sõime, seega pidime valmistuma, et minna uuesti sööma, sest meil olid ühes Vineyard'is kohad kinni pandud.

No õhtusöögi kohanimi oli Peller Estates Winery.(http://www.peller.com/ , siit näete sellest kohast pilte, seal pidi olema Kanada parim kokk vms, ühesõnaga eriti popp koht. ja kindlasti pöörake tähelepanu nimele - peller. no WC suht) No taaskord fäänsi restoran, kus ma end suhteliselt võhikuna tundsin. Menüüd toodi lauda ja no ma mõtlesin, et hakkab see paberraha närimine pihta. Heitsin menüüle pilgu ja mõtlesin omakorda, et pooltest komponentidest ei saa aru ja need pooled, millest aru saan, nendest ma ühtegi ei söö. Lõpuks võtsin siis alustuseks maasika,õuna, sinihallitusjuustu ja trühvlitega mingisuguse salatimoodi asja, mis oli tegelikult võrdeline ühe maasika, ühe õuna- ja juustuviilu torniga, mille kõrvale oli tilgutatud kolm tilka kastet. No milline roog ausalt! 

Enne esimest käiku toodi meile eriti kõvera lusika peal mingisuguse tarretisetükkide moodi ollus, mis kästi ära süüa. Tuli välja, et see oli tuunikala mingisugune kehaosa - ei tea milline. Tavalise tuunikala moodi see igatahes välja ei näinud. ÕNNNNEKS ei maitsenud see kellelegi peale Veiko, seega mul ei olnud piinlik seda sinna lusikale jätta. 

Mul on siiiralt kahju, et ma ei saa teile edastada neid pilte, sest oleks tõeliselt tobe olnud hakata kõiki sööke pildistama. Väljanägemine oli väga kena, aga no .. jah. Põhiroaks võtsin jänese. Jah, jänese. Taldrikule sain 4 suutäit jäneseliha kahe kapsaviilu, kolme maasika, lusikatäie maasikamoosi ja viie tilga apteegitilli püreega. Ja nii kahju või tore kui see ka pole, ma ei saa mainimata jätta, et see põhiroog maksis 36 dollarit ehk siis umbes 25 eurot. Palju õnne! Sõime ühe päeva jooksul ära umbes 2500 eesti krooni ja homme sööme muru, ülehomme joome vett ja üleülehomme tuleme koju - hääletades.

Pärast söömist sõitsime Niagara Fallsile, et näha seda pimedas, kuna see on valgustatud värviliste tuledega. Rahvast oli palju, kõik pildistasid, nii ka mina, aga tegin seda Briti kaameraga ja alles pärast ütles ta mulle, et sorri, mu USB juhe on Eestis. seega tänasest mul on vähe pilte. Veiko käest küsin ehk paari päeva pärast, kui neid on juba üksjagu kogunenud. 

Sellelt jube pikalt lingilt näete seda, mida ma umbes täna nägin.

http://www.google.ee/imgres?um=1&hl=et&sa=N&rlz=1C1_____etEE479EE479&biw=1280&bih=675&tbm=isch&tbnid=0B41LyW9aEWpyM:&imgrefurl=http://www.fallsniagara.info/&docid=ldV-GfrFnoiOgM&imgurl=http://www.fallsniagara.info/images/niagra-falls-photo.jpg&w=438&h=290&ei=eDfpT9DUHsbt0gGB7rn3DA&zoom=1&iact=rc&dur=1373&sig=110661650227083191979&page=1&tbnh=123&tbnw=186&start=0&ndsp=15&ved=1t:429,r:4,s:0,i:79&tx=101&ty=72

Kuna tuul oli külm ja Ailie ja Rodney ja inglise proua soovisid Casinosse minna, siis me hüppasime bussi ja viisime nad ära. Kuna meie kasiinost huvitatud polnud, siis meie autojuht Rick viskas meid hotelli. Tahan välja puhata, et homme hommikul Niagarat minna valges vaatama ja siis linnapeale - seal on palju poode, õudustemajasid, teatreid ja kinosid ja mida kõik veel. Tuleb tegus ja huvitav päev.

Aga selline irooniline päev oli meil täna. Ootan homselt midagi muud, midagi rahulikku ja täiesti teistest sõltumatut.

Headööd!

Pulmadest! (23.06.2012)

Ma väga pikalt ei kirjutaks sellest, sest seda on sõnadega nii raske edasi anda. Kogu päev oli ilus, romantiline ja üllatusi täis.

Kõik algas sellega, et sättisime end kodus ja 3:45 PM pidi tulema auto meid peale võtma. Autoks osutus siis ehtne suur limusiin. muidugi oli vaja meil kohe pilte teha nagu tõelised Ida-Saksa turistid ikka.

Kohale jõudime täpselt 2 min enne tseremooniat ja meid ootasid ilusti kohad teises reas.
Tseremoonia oli ilus ja pisut tehti ka ameerikalikult nalja. Paaripanija unustas öelda lause "ma kuulutan teid meheks ja naiseks" :D Tal tuli meelde see alles kõige lõpus, kus ta siis naljaga pooleks oma viga tunnistas ja Leiki ja Pauli meheks ja naiseks kuulutas.
Pulmakülalised olid uhketes riietes ja nägid üldse väga fancy'd välja. Ma tundsin end nagu tädi Maali maalt mõndade kõrval.

          Kõige armsamad plikad maamunal. Meie sugulased Imbi ja Eila, kes olid pulmas lilleneiud!

                                     Best man'id! (parempoolne tüüp on pruudi vend, kes pärast tseremooniat arvas, et võiks täiega kanepit hakata suitsetama. Ta istus peolauas minu kõrval ja käis oma naisega iga 10 minuti tagant väljas suitsetamas ning tagasi tulles käis kanepihais üle pea - hea et ma laksu alla ei jäänud :D )

Pruutneitsid - vasakul on sugulane Ailie (pruudi õde ja me ühtlase elame tema juures)

                                              Leiki ja Paul - pruutpaar!

 Pulmas olid korvis varbavaheplätud külalistele, kes enam kingadega kõndida ei jaksanud. ja muideks - väga paljudel olid lõpuks need jalas.

Pulmatort!

Pärast tseremooniat suundusime siseruumi, kus oli avatud baar, kust sai igasuguseid kokteile tellida ning chinese ettekandjad jagasid skänne -räägiti juttu ja tutvuti omavahel ning umbes tunnikese pärast suundusime suurde saali, kus olid kaetud uhked lauad ja kus laulis bänd. Alustati 4-käigulise õhtusöögiga. Söökide nimed olid nii peened, et ma ei suuda isegi neid kirjeldada. Esimene käik oli igatahes mingi roheline salat mandlite, kitsejuustu ja pohlamoosi taolise punase ollusega. Teine käik oli Caesari salat peekoni ja parmesaniga. Kolmas käik oli vastavat külalise soovile kas looma sisefilee kartuli-ingveri vormiga ja juurviljadega või pangasiuse kala kartulipüreega. Mina võtsin looma sisefilee, mis oli ÜLIHEA. seest küll täiesti punakasroosa alles ja tavaliselt ma sellist liha ei söö, kuid see oli AWESOME. mahlane ja maitsev. Kaks korda suurem ja paksem oli see ka kui Vikbumi viieteisteurone piprapihv, seega ma tundsin suht rahamaitset suus seda süües. Neljas käik oli magustoit - taldrikul oli kolm erinevat asja - üks oli creme brulee ( kuidas iganes seda ka kirjutatakse), siis oli mingi mangotaoline vaht vms ja siis oli mingi koogitükike. Lisaks sellele oli pulmatort ja enne südaööd serveeriti veel omakorda üks soolastoidu laud , kus pakuti mini hamburgereid ja friikaid ning erinevaid magustoite. Väga hull söömaaeg igatahes! Enamjaolt terve peo vältel oli avatud baar, kust igaüks sai omale meelepärast jooki tellida. Ma jäin bacardi+cola juurde. Lisaks jõin toidu kõrvale mõne klaasi punast veini, sest see tundus lihtsalt sobivam olema.

Igatahes oli pulm vägev ja romantiline. õhkkond oli meeldiv, inimesed ei olnud purjus vaid mõnusalt švipsis. Bänd oli hea - tegid sellist jazzi-laadset muusikat ja kaverdasid paljusid lugusid , nt Lady Gagat, Michael Bublet jne. Rahvas tantsis palju ja möllas. Ühes saali nurgas oli Fotonurk, kus kõik said lollakaid pilte käia tegemas. Lisasin need ka facebooki, sealt saate näha, kui huvi on. Nendega sai igatahes palju nalja.

Lisaks peeti palju kõnesid - pruudi isa, peigmehe isa, pruudi õde ja pruutneitsi, peigmehe õde, üks best man'idest jne. Võrreldes eesti traditsioonilise pulmaga, kus kella 1 paiku toimub juba esimene kaklus ja hommikul 7ni visatakse võidu viina, lisaks veel pruudirööv ja igast tobedad mängud, oli see pulm väga vaoshoitud, elegantne, romantiline. Mulle meeldis ja terve õhtu oli mul kuidagi erilisest mõnus ja hea tunne seal olla. Aga nagu siin tavaks, siis kella 1ni saab ainult pidu pidada, pärast seda ei või alkoholi serveerida ja üldjuhul ka ruumide rent on kella 1ni. Seega pool 1 ootas meid limusiin maja ees ja viiis meid koju.

Oli ilus õhtu!

Kuna täna, 24ndal kõik olid pulmadest niii väsinud ja tahtsid sellest organiseerimisest ja kõigest puhata, siis me otsustasime siiski minna ühtede sugulaste juurde külla North-Torontosse. Esmalt bussiga, siis ühe metrooga ja siis teise metrooga ja umbes pärast 45-minutilist sõitu olime kohal. Läksime külla Tarmole ja Maarjale, kelle lapsed on Imbi ja Eila (lilleneiud pulmast). Vaatasime Inglismaa-Itaalia mängu, Tarmo grillis, kes jõi õlut, kes veini, rääkisime juttu ja olime niisama mõnusad. Vahepeal sadas väljas paduvihma ja plikad arvasid, et oleks mõistlik hakata porisõda tegema.

                                           Eila, Mia, Imbi

Jõudsime nüüüd natuke aega tagasi koju. Lähen parem magama, kell on meil juba 0:51 AM ja hommikul on kell 8 tõus, sest me sõidame kaheks päevaks Niagara Fallsile. Homme on plaan minna Weinyardidesse erinevaid veini proovima ja seejäral keegi reserveeris meile restoranis laua, et seal meeldivalt õhtustada. Ööbime hotellis ja teisipäeval läheme siis Niagarat ennast vaatama. Ootan huviga seda, sest sellist loodusnähtust ei näe just igal pool.

Uus postitus tuleb juba tõenäoliselt 2h sõidu kauguselt Torontost.

Päikest!

KAHEKSAJALG!

Mainin esimesena, et käisime Hiina restoranis söömas või noh selline rootsi laua moodi koht. Võtsin ma siis julguse kokku ja hakkasin otsast pihta, et erinevaid asju proovida. Võtsin mingisuguse paneeritud tüki mingisugust asja ja pistsin selle suhu ning pärast kahte mälumist hammaste vahel küsisin Kadrilt, et mis see on. Jõudsin veel öelda, et ära enne ütle, kui alla olen neelanud, kui Kadri ütles, et see on paneeritud kaheksajalg. Sellele järgnes minu kisa keset restot, teenindajad tulid küsima, mis juhtus, mille peale mina piinlikult pidin tunnistama, et sõin just kaheksajalga :D Ühesõnaga halb. väga halb.

Aga see-eest maitsesin päris huvitavat piparmündi-šokolaadi jäätist, mis oli küll keemiamaitsega, kuid selle jäätise türkiissinine värv pani selle suus lausa sulama:

Käisime väiksel šopingul Winnersis. Sain üli odavalt neoonroosasid pitsist trubaduure kogu meie töökollektiivile :D lisaks mõned Diesli meestekad - hinnad üli head kusjuures! Vanaisale leidsin Hilfigeri pidžaama, mille lähipäevil ära ostan. 

Külastasime Beer Store'i  (Tanel, sa armastaksid seda kohta!) ja Weinstore'i. Minu valik langes järgnevatele jookidele:

Rohkem me täna erilist ei teinudki. Kõigil on homsete pulmadega nii palju tegemist, et me suht omapead. Olime täna kodus, käisime koertega jalutamas, poodides, jõime oma jooke ja puhkasime. homme 15.45 kästi meil valmis olla ja piduriietes, et auto tuleb meile järele ja viib meid pulma. Sounds fancy! 

Meanwhile in Canada!

Mitu kuud pole juba siin käinud, ega pilte lisanud ega midagi teinud. Mõtlesin, et miks mitte nüüd Kanadas olles  natuke kirjutada, et endal ka pärast hea lugeda ja meenutada. 

Niisiis, miks ma üldse siin olen, on kindlasti paljude küsimuseks? 

Tulin oma sugulaste pulma - see on peamine - ja eks niisama tripime ka ringi.

Täna on esimene päev siin. Hetkel alles hommik, kuigi tegelikult Eesti aeg on juba pool 6 õhtul. Võitsin siia tulekuga 7 tundi ehk tänane päev on 7 tundi pikem võib nii öelda. 

Kuidas mu reis siis algas? Hästi algas, sest musi viis mu lennujaama ilusti. Esmalt lendasime Varssavisse ja sealt edasi Torontosse. Toronto lennu jaoks oli LOT (poola lennukompanii, millega lendasime) laenanud Ukrainian Airlainsilt mingi lennuki, mis oli täielik pann. Õhkutõusmise ajal kukkus laest mingi paneel ära ja üks kotihoidmise kapi uks lendas ka pooleldi eest ära. Kirsiks tordil oli see, et paljud telekad, mis iga inimese jaoks eesoleva istme seljatoe küljes olid, ei töötanud. FUN! Õnnelik nagu ma olen, siis minu oma töötas, kuigi filmid seal eriti huvitavad polnud ja üleüldse lebotasin ma niisama. Lahendasin ristsõnu, lugesin lehte ja ajakirja, kuulasin muusikat ja tukkusin veits ja ootasin pingsalt kohalejõudmist.  aa, ja lisaks veel - kui tallinn-varssav liinil alustasin kohe veiniga (alkoholi pakuti tasuta), siis Toronto lennu ajal juba tahtsid 4 dollarit saada ühe veiniklaasi eest. Edasi jõin siis vett, mahla ja kohvi. Mõtlesin, et ei priiska enam midagi :D

Nii, kohale jõudes saime kiirelt oma kohvrid ja Leiki ja Paul juba ootasid meid lilledega. Kuna neile siin meeldib meie külaskäigu puhul priisata, siis palgati autojuht Escalade'ga, kes meid Ailie juurde sõidutas. Elame kaks nädalat siin tema juures. Enne käisime veel korraks Eve-Kai juures, rääkisime temaga juttu - tema ongi meie eesti sugulane, kes kunagi ammu Kanadasse elama läks ja tänu kellele meil siin nüüd sugulased on :)

Tädi ja tädimees mõtlesid, et teeks veel natuke veini, kuid mina ja Britt olime nii väsinud, et läksime magama ära. Nüüd on hommik ja ootan ärevusega, mis saama hakkab, kuigi toast väljuda ei tahaks.

Nimelt eile õhtul oli  u +25, aga nii niiske, et selline tunne on nagu vihmametsas kõnniks. Praegu on toas nii hea jahe, et ei oskagi öelda, mis väljas toimub, aga kindlasti suhteliselt tappev kuumus seal meid ootamas on.

Tõusen nüüd hommikusöögiks voodist üles (seda on imelik kirjutada, sest mõtlen ikka sellele, et eestis on kell pool 6 ja harjunud sellega), käin pesus ja lasen Kanadal endale palju üllatusi valmistada.

Loore