Eile käisime Britiga Wonderlandis ehk eesti keeles väga suures lõbustuspargis. Kell 10 läksime väravatest sisse ja kella 6 paiku lahkusime ja väga mitmed atraktsioonid jäid meie poolt puutumata, sest kas ei jõudnud või lihtsalt ei julgenud nende peale minnna. Arvestades, et ma olen pidanud oma elus 10 aastat käima Roc al mare tivolis, siis on see suht loogiline, et ma ei julge siinsetele ameerika mägedele minna.
Tegelikult olime tublid, sest käisime kõik ameerika mäed peale kahe läbi, sealhulgas mõned surmasõlmedega ja muude huvitavate sõlmedega. Õhtul magama jäädes oli mu pea väga imelik, käis ringi ja natuke valutas. Täna hommikul annab ikka tunda, et eile sai terve päev karussellide peal oldud.
Kuna sõnadega on võimatu kogu seda värki siin kirjeldada, siis ma võtsin google'st teile erinevaid pilte mõndadest asjadest, kus me käisime jne. (Pärnu naised, tõenäoliselt on sealne tivoli tuur minu jaoks niivõrd titevärk, et te võite nüüd enne mu tagasitulekut seal ära käia :D )
See mulle meeldis väga. mõnus õõtsumine edasi tagasi, lisaks see ring , kus istuti, käis ka omakorda ringi.
Väga huvitav oli olla ameerika mäel kõhuli ja nägu ees seal sõita. Kaks korda keerati sind ka selili kiirelt, see oli päris õudne, aga omamoodi kogemus.
See oli kahe surmasõlmega ameerika raudtee, kus lisaks veel kaks korda käisid jalad taevapoole ära ehk siis põhimõtteliselt 4 surmasõlme. Ma olin varem Austraalias surmasõlmedega raudteel käinud, aga mitte sellisel kus jalad ripuvad, seega ma kartsin meeletult, aga see oli meil Britiga üks lemmikutest lõpuks.
Meie teine lemmik oli see, samuti jalad ripuvad ja kinnitatud oled ainult ülevalt. Värk käis läbi kalju ja siis täiega mäest alla ja keerutas ja pööritas.
Kõige uurem raudtee Wonderlandis. kõige kõrgem alatulek on umbes 90 kraadi otse alla. Mina tahtsin sinna algul minna, kuid Britt arvas, et ta ei julge ja kuna kohe pärast Wonderlandi avamist tekkis sinna tunniajane järjekord, siis üksi ma ei viitsinud seal seista ja seega jäi sellel sõitmata. Järgmine kord :D
Kolmanda asjana mõtlesime, et läheme kohe sellele paadile, mis lõpuks sõidab vette. Aga siin ei ole nii nagu Soomes, et saad natuke märjaks vms, vaid see paat sõitid 59 km/h sinna alla ja KÕIK, kes olid paadis, olid läbimärjad. Mu kehal ei olnud ühtegi kuiva kohta :D
Pärast seda, kui olime oma riided kuivaks saanud, siis mõtlesime, et läheme vahelduseks mõnele rahulikule atraktsioonile, et keha ja vaimu puhata. Otsustasime kärestikule minna selle paadiga. Suhteliselt rahulik kulgemine, mõned kiiremad kohal küll on, aga otseloomulikult olid erinevatest kohtades veepritsimise aparaadid jne ja muidugi saime meie Britiga taaskord läbimärjaks ja neli kanadalast, kes meie paadis olid, jäid täiesti kuivaks. Seega olime taaskord märjad :D
Lisaks oli seal Wonderlandis veepark veetorude, liumägede ja kõiksugu atraktsioonidega, kuid sinna me ei jõudnudki minna, olime lõpuks lihtsalt nii väsinud ja alguses arvasime, et käime ikka jõhkratel ameerikamägedel ära, kes siis kohe veeparki ikka läheb. Õigesti tegime, sest saime nii suure elamuse ja adrenaliinilaksu sellest päevast, et nüüd ma arvan, et olen langevarjuhüppeks palju treeninud ja võib sellele valmistuma hakata.
Tervitused +30 kraadisest Torontost :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar