pühapäev, 7. juuni 2015

Aeg lendab linnutiivul... Tervist tervist kõigile pärast kolme aastat :)

Siin ma nüüd olen!

3-aastat on möödas minu viimasest postitusest Kanadas. Uskumatu, kuidas aeg lendab. Aga mis seal ikka, elu on elamiseks ja nüüd olen taas otsustanud alustada. Seekord juba Pärnust.

Kes mind veel ei tea, siis olen Hannelore, pärit Tallinnast, aga isapoolse suguvõsa tõttu ka pool pärnakas. Pärast ülikooli lõppu Tartus, teadsin kohe, et minu linn on Pärnu ja muud varianti elamiseks ei ole. Kuna aastatega olin enda ümber tekitanud arvestatava sõpruskonna, kes on lihtsalt maailmaägedad, siis ei tahtnud ma mingi hinna eest Tallinnasse tagasi, Tartust rääkimatagi. Elasin algul küll suhteliselt moosekandi elu, kolides siia sinna, kuni selle aasta 4.jaanuarini, kui sain sisse astuda täitsa oma majja.  Oi kurjam, mis tunne see oli - lihtsalt maailma parim päev. Missest, et uue elutoa diivani sain alles aprillis ja voodi maikuus, hea olla oli ikka. Kuna ruumi on siin kõvasti rohkem kui kiludel karbis ja uues hoovis kasvavad rahapuude asemel ainult kolm hädist õunapuud,  siis läheb terve maja siseviimistlusele ja siustamisele ilmselt veel tükk aega. Härra suutsin valida ka sellise, kes igapäevaselt kodus ei viibi, seega seda enam venib kogu remont. Aga oma kodu tunne on suur - muru saab niita, aknaid pesta, rohida ja megapalju koristada, sest 140 ruutmeetrit ei ole ikka naljaasi küll.  Ja mis kõige tähtsam - mitte keegi ei saa keelata mul naelu seina löömast või uut tapeeti panemast.


Lühidal saite nüüd loodetavasti aimu, kus ma oma eluga olen. Eks blogimise käigus saab mind muidugi rohkem tundma.
Kindlasti nüüd keegi mõlgutab mõtteid, et mis mind siis uuesti blogi ajendas kirjutama. Mind ennastki. Tegelikult juba mitu kuud olen tundnud, et ma tahan kirjutada, avaldada oma mõtteid, leitada uusi retsepte, teha mõni lahe DIY projekt, rääkida oma suveseiklustest. Kuna mul ju jutupartnerit tihti õhtuti kodus pole, siis päeva jooksul kogutud emotsioonid peab välja laskma ja seetõttu see blogi uuesti avatud saigi.

Mina igatahes olen hästi meelestatud ja elevil - ununenud on tänaseks kõik blogi disaini kohta - seega andke selle koha pealt andeks. Proovin siis mõtteid vähemalt selgelt ja loogiliselt edastada, et oleks hea ja mõnus lugeda.


Kuna aga pühapäev on käes, siis teadagi, mis see tähendab - muru vajab niitmist, auto pesemist ja põrandad igatsevad tolmuimejat.



Uue postituseni,

Lore






Kommentaare ei ole: