Kuna härra mul armastab õlle kõrvale tihti neid pildil näha olevaid küüslauguleibu süüa, siis otsustasin, et jätan topsikud alles ja vaatan, kas saan neid kusagil kasutada. Ja siis lõpuks täna, oma puhkuse esimesel tõeliselt vabal päeval otsustasin selle ära teha. Kookisin sahtlipõhjast kõik need kõrvalepandud plastikkarbikesed kokku ja tegin algust.
Esmalt tuli muidugi nuputada, et kuidas ilusad sirged ringid paberile saada. Kõige lihtsam asi osutus kõige suuremas tüliks - käisin nagu Alzheimeri tõbine tubades ringi ja lootsin leida, midagi ringi kujulist, mida ma varem polnd oma elamises näinud, et ükskord ometi juba need ringid paberile saada. No lõpuks kui mu osad juuksekarvad olid juba halliks hakanud minema, avastasin, et selles toas, kus meil on kõik remondiasjad, on ju värvipotsikud. Sealt täpselt üks sobiski.
Igatahes kuna ma suur kunstiinimene pole ja käsi oli täna nädalavahetuse kolmevõistluse tagajärjel alles suht hell, siis kritseldasin kähku midagi paberile ja liimi ka ja olidki valmis. Kuna karbikesed asuvad sahtlis, siis arvasin, et pole oluline, et need ka külje pealt visuaalselt head välja näeksid - pigem on oluline õige komponent sahtlist välja saada - keegi meist vist ei tahaks eksida sellega, et nt muffinipulbrist pannkooke teeme või kohvi sisse suhkru asemel sool satub. Ja, kes nüüd arvab, et ma olen vist pime ka, et ei suuda suhkrut soolast eristada, siis ütleme nii, et silmadega on kõik korras, aga mõistus veab vahel alt :D
Üks pildike ka teile siis lõpetuseks enne ja pärast versioonist.
Ja kuna Meribel inspireerus ka minu kritseldamisest, siis ta arvas ka, et võiks oma uusi vildikaid kasutada, mitte lasta mul need tühjaks joonistada.
Siis ta ka kritseldas ja kirjutas mulle väikse kirjakese.
Lorele kiri :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar