kolmapäev, 10. juuni 2015

Sumedad suveõhtud ehk sööme liha, vorsti, sardelli, pihvi, grilljuustu, suitsukala

Kas teil on ka nii, et nii kui esimesed vähegi soojemad ilmad ennast näitavad, siis tuleb jube grillimisisu. No meie juba alustasime mai alguses ja hoog ei ole siiani raugenud.

Esmaspäeval otsustasid mu sõbrannad, et haaravad poest kotitäie, või hoopis kaks, kraami ja tulevad siis mu juurde grillima. No lõpuks grillisime kanapalle, toorvorste, sea- ja kanaliha ning grilljuustu. Muidugi ei puudunud toorsalat, kurgi-tomati-hapukoore salat, puuviljad, pakk krõpse ja väiksed Mokai'd.  





Siinkohal olekski paslik kiita ühte imelist grilljuustu, millest ma juba peaaegu sõltuvuses olen. Ma ei tea miks, aga varasemalt olen ma kas silmist pime olnud või poes pole olnud Linnamäe grilljuustu
 Meeletult hea asi. Meie grillisime teda tavalise resti peal. Kui esmalt kartsin, et hakkab sulama süte peal, siis tegelikult minut ühelt ja teiselt pool on just paras sellele juustule ilma et tilkuma ja liiga sulama hakkaks. Tegemist on mõnusalt soolase ja rammusa juustuga, kuid vahel võib siiski lubada. Kui pruuniks teiseks juuniks ei saanud, siis suveks saledaks ammugi mitte :) Maksimarketis jääb paki hind kuskile 4-5 euro vahele. Soovitan soovitan selle kindlasti ära proovida, te ei kahatse.

Kuna grillimise juurde käib alati ka mõni hea vein, siis seekordne keelekaste oli Mokai - leedripuu maitsega taevalik siider. Tegelikult juba eelmisel suvel sai see hinnatasemelt küll natuke kallim kui Fizzi, Kissi siidrid, aga imehea jahutav suvejook mu lemmikuks. Puudub igasugune keemia ja kõrvalmaitse. Ta on värske, suvine, mahe - samas talvel piisavalt karge. 

   


                                           Minu unistuste ratas ilmselt :D



Teisipäeval käisin soolaleival - no need on alati söömisorgiad. Kõik võtavad midagi kaasa ja lõpuks on sööki ülepea kaela. No Karin ülllatas meid ka - tema firmaroog on alati olnud värsked kartulid, kala ja kodujuustu kaste vms. Seekord otsis ta Pärnu linnast üles kellegi kalamehe Vadimi, kes jõe ääres kusagil putkas tegutseb ja tellimise peale siis võrgud veest välja tõmbab ja suitsukala teeb. Mis kõige mugavam ja khuulim, vana toob need sulle kodu ukse taha spets karbis, mis hoiaks kalad soojana, kuni neid sööma hakatakse. Terve tuba täitus suitsukala lõhnaga - ma üldiselt kala ei fänna, aga suitsulest, forell ja lõhe on ikka üle prahi kraam.

                                                      Noo vaadake neid nunnusid.


Suitsuforelli juures on muidugi hea ka see, et luid on vähe ja roots tuleb ilusti ühe tükina tõmmatest liha küljest ära - nii saab rahulikult kala maitset nautida, mitte ainult luid närida ja neid kurgust kahvliga taga ajada.

Niisiis, kes tahab suvel suitsukala, otsige kesklinna silla lähedalt jõe äärest üle Vadim, visake väike kopikas ja suitsukala koduukse taga on garanteeritud.


Maitseelamusteni!






Kommentaare ei ole: